Õppematerjal – uurimistegevuste toetamine digitaalsete vahenditega

Uurimistegevuse toetamine digitaalsete vahenditega:

  • uurimisprobleemide püstitamine
  •  ideid elektrooniliste kataloogide kasutamisest uurimistegevuses kogukonnas
  • õppimine läbi uurimistegevuse ja selle toetamine tänapäevaste digitaalsete vahenditega
  • küsimustiku koostamine elektroonilise vahendiga.

Uurimuse käigus saadakse uut teadmist probleemide olemusest ja nende lahendamiseks. Uurimistöö on pikaajaline protsess, mis koosneb eri etappidest. Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi  koosneb uurimistegevus viiest sammust:

  1. Teema valimine
  2. Teabe kogumine
  3. Materjali hindamine
  4. Ideede, tulemuste, märkmete korrastamine
  5. Artikli, essee, ettekande või uurimuse kirjutamine

Uurimisteema valimine digiajastul võib olla raske ja kerge samaaegselt. Olles lugeja erinevates virtuaalsetes keskkondades, võib olla kirjutajale probleemiks. Võimalike teemade vahel on raske teha otsust, mida valida.

Võimalike teema ideedega tuleb teha tööd vabalt erinevate allikatega, kuid rangelt ja plaanipäraselt. Kasutades erinevaid andmebaase, on hea kasutada sobiva teema valimiseks ajurünnakut (Hirsjärvi 2005).

Tutvu erinevate ajurünnaku vahenditega.

Tee tööd järgmiste märksõnadega:

  • Huviala
  • Kirjutaja teadusala
  • Ühiskondlik või teaduslik tähtsus
  • Teema õpetlikkus
  • Juhendaja sobivus
  • Aeg
  • Informatsioon
  • Uurimuse teostatavus
  • Kirjutaja võimed ja kogemused

Kunagi ei ole võimalik kõike teema kohta ära kirjutada. Tutvudes andmebaasides olevate ülevaateartiklitega ja saades teada, millised on uuemad artiklid teema kohta, tuleb kirjutaja jaoks teema piiritleda. Hea on kasutada mõistekaarte,  sõltuvate ning sõltumatute rühmas ajurünnakuid

Mõistekaardi ja ajurünnaku vahendid

Uurimisplaani koostamine

Projektikoostamise tarkvarad nt. Gantt

 Digiajastul on eelis andmeotsinguid teha olenemata ajast ja kohast. Veebis otsides saab tutvuda ülemaailmsete ja kodumaiste otsimootoritega.

 Vaata filmi info otsimisest

Virkus, S. 2010. Info hankimise ja -otsingu põhikomponendid

https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/piobjekti_tutvustus.html

Näiteks:

E-kataloog ESTER http://www.elnet.ee/ester/

Eesti Teadusportaal  https://www.etis.ee/index.aspx

Tampere ülikooli Tamcat kodulehekülg https://tamcat.linneanet.fi/

Soome teadsulike raamatukogude teenindusportaal http://www.kirjastot.fi/

Soome teaduslike raamatukogude teenindusportaal TILKE

Algajad kirjutajad saavad kasutada märksõnaotsinguna üldotsimootoreid

Nt Google, Yahoo, AltaVista Excite, HotBot, InfoSeek, Lycos, MetaCrawler jt

Saadud info usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nõudlikkus peab kasvama pidevalt suureneva veebimaterjalide lisamisega. Usaldatavust saab hinnata Hirsjärvi, Remesi ja Sajavaara (2005) järgi:

  • Lehe üla- või alaosas info dateeringu järgi
  • URL-aadressi järgi
  • Kontakteerumine meiel teel
  • Allikaloendi järgi
  • Teksti esitamise viis

Tasulistesse andmebaasidesse pääseb kasutajanime ja parooliga, nende sisu ei leia internetist. Kasutusõiguseid saavad hankida vaid kindlad organisatsioonid, eriti kõrgkoolid.

Virtuaalraamatukogud sisaldavad teaduslikke materjale uurimistöös kasutamiseks.

Valik laiemaid andmebaase:

Eric Database http://www.eric.ed.gov/

Eurooppalainen kasvatusalan tesaurus

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/index_en.php

Tasuta programm Mendeley toetab teadusalaste publikatsioonide leidmisel, sotsiaalses võrgustikus osalemisel, viitamise ja allikaloendi lisamisel uurimistöösse.

Andmete kogumine ja küsimustiku moodustamiseks võib kasutada Google Docs Form`i, Zoho Creator jt

 Andmete korrastamiseks, analüüsimiseks, esitamise meetodite valikul võib kasutada

Excel`it või SPSS.