Lisamaterjal – digitaalsed õpikeskkonnad

Info – ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaldab mitmekesistada tavapäraseid õppevahendeid ja pakkuda ühtlasi uusi õpetamise ja õppimise kogemusi. Arvutipõhise tehnoloogia – Interneti – üheks rakenduseks on veebipõhine õpe.

Veebipõhine õpe toimub interneti, intraneti või ekstraneti (LAN/WAN võrgud) teenuseid kasutades veebilehitsejate kaudu. Sageli toimub see spetsiaalses digitaalses õpikeskkonnas, kus on loodud kõik tingimused eduka õppeprotsessi tagamiseks – materjalide edastamine, suhtlemine, hindamine, rühmatöö jne.

E-õppe mõiste koondab enda alla nii veebipõhist õpet kui ka arvutipõhist õpet, on  virtuaalseid õpperuume ja digitaalset kommunikatsiooni. Interneti abil on võimalik ületada aja- ja geograafilisi piire, teostada kahesuunalist kommunikatsiooni, toetada asünkroonset infovahetust ning edastada multimeedia materjale (tekst, graafika, heli, video, animatsioonid).

Digitaalne õpikeskkond  kui vahend on orienteeritud õppeprotsessi enda läbiviimisele veebis, mis võimaldab hallata nii õppesisu (õppematerjalid, harjutused, testid jne) kui ka õppeprotsesse (juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine). Inglise keeles kasutatakse enamasti termineid virtual learning environment (VLE) või learning managemnet system (LMS).

Sellised õpikeskkonnad võivad olla kas kommertsiaalsed või vabavaralised. Õpetajad täiendavad neid oma kursuste ja õppematerjalidega.

Suletud, avatud ja kombineeritud õpikeskkonnad

Suletud õpikeskkonnad on loodud spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks ja sisaldavad kõiki olulisi vahendeid ja tegevusi ühe kvaliteetse e-kursuse loomiseks, haldamiseks ja läbiviimiseks.

Suletud keskkondadesse sisenemiseks on vaja ennast sisse logida. Kursused on enamasti kinnised ja nõuavad sisenemisel kasutajanime ja parooli.

Näiteks on suletud keskkonnad Viko, IVA, Moodle, Blackboard, jne.

Avatud keskkondadeks nimetame sotsiaalse tarkvara (blogid, vikid jne) kasutamisega tekkinud õpikeskkondi, mis ei ole loodud õppeprotsessi läbiviimiseks, kuid neid saab kohandada õppetööks.

Kombineeritud keskkonnaks nimetatakse suletud ja avatud õpikeskkonna ühendamisel tekkinud kombinatsiooni, kus osa õppetööd toimub suletud õpikeskkonnas, osa avatud õpikeskkonnas.

    Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad keskkonnad, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega.

    Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest. Keskkonna osad on kergesti asendatavad või täiendatavad teistega või kohandatavad kogu keskkonnaga või vastupidiselt saab mittevajalikud osad eemaldada. Selliselt erinevaid vahendeid kombineerides pakub õpikeskkond üsna võimsaid viise info haldamiseks ja õppematerjalide loomiseks ja kombineerimiseks erineval moel. Oma keskkonna loomist ja haldamist võib interpreteerida kui õppimist toetades erinevaid regulatsiooni, koordinatsiooni ja teadmiste ülesehitamise protsesse. Iga keskkond on erinev sõltudes õppija eelistustest, ootustest ja tema arengust. Andes õppijatele võimaluse valida ja kombineerida erinevaid vahendeid oma personaalse keskkonna loomiseks, esitab õppijatele väljakutse mitte ainult sisuga tegelemiseks vaid ka kontekstiga ümber selle.

    Erinevate keskkondade head ja vead

    Igal keskkonnal on oma head ja vead ning nende sobivus sõltub õppijatest, õpieesmärkidest ja tegevustest. Kuna mingil määral on suletud ja avatud keskkondade näol tegemist vastanditega, siis võib ühe negatiivseid külgi vaadelda samaaegselt kui teise eeliseid.

    Avatud keskkondade eelised:

    • materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele. See annab võimaluse kaasata õppetöösse vanemaid, vanavanemaid, sõpru, jne. s.t. võimaldab luua kogukondi ja võrgustikke, kus õppija ei ole üksi.
    • kuna avatud keskkond koosneb reast erinevatest tarkvara lahendustest, siis tutvudes mõnega neist omandatakse teadmised ja oskused, kuidas järgmised funktsioneerivad, mistõttu muudab keskkonna loomise ja haldamise lihtsaks ja kasutajasõbralikuks.
    • info kiirem liikumine ja kättesaadavus; samas ka erinevatest kanalitest tuleva informatsiooni kombineerimine uueks.
    • igast arvutist vaadatav/jälgitav, ei eelda isikliku arvuti olemasolu, materjalid kättesaadavad veebist.
    • suurem võimalus operatiivseks ja kiireks tagasisideks, kuna võimaldab näidata pooleli olevat tööd ning nõu küsida nii õpetajatelt kui ka õppijatelt.
    • võimaldab heita pilk teiste õppijate töödele, mis võib pakkuda uut arusaamist ülesandest ning seega tekivad uued mõtted.
    • paindlikkus ja valikuvõimalused töövahendite valikul vastavalt vajadustele, võimalus kohandada keskkond selliselt, mis kõige paremini toetab õpiprotsessi, lisada uusi vahendeid või vajadusel osad eemaldada tekitades optimaalse õpikeskkonna.
    • lisaväärtusena pakub võimaluse õppida infotulvas orienteeruma ja käsitlema erinevaid veebipõhiseid vahendeid.

    Peamised negatiivsed aspektid, mida saab avatud keskkondade puhul välja tuua:

    • ajab õppijaid segadusse, kuna keskkond pakub suurel hulgal uusi vahendeid, mis ei pruugi kõigile tuttavad olla ning kohati pakub ehk liigagi palju võimalusi. Juhul, kui õpikeskkond on üles ehitatud tundmatutest vahenditest, siis õpiprotsess on aeganõudev ja mahukas, kuna on vaja tutvuda uute vahenditega, mis moodustavad õpikeskkonna. Tagajärjeks võib tekkida olukord, kus õppijad tunnevad ennast liialt koormatud uute vahenditega tutvumisel, mistõttu sisuline pool saab liiga vähe tähelepanu. Siinkohal oleks üks lahendus, kus õppijad ise loovad oma õpikeskkonna vahenditest, mis neile juba tuttavad.
    • hõlmab endas liiga palju informatsiooni, mis seostub vahendite avatusega ning vabalt kättesaadavusega. Eeldab oskust filtreerida enda jaoks oluline informatsioon.
    •  keeruline haldamine – võib tekkida olukord, kus ei tajuta infovoogude liikumist erinevate vahendite vahel, mistõttu ei osata informatsiooni süstematiseeritult lisada. Õppijal ei teki ülevaadet kogu keskkonnast kuna seda iseloomustab kaootilisus ja konkreetse struktuuri puudumine.
    • puudub garantii arendajate osas, valitud vahendid võivad muutuda ühel hetkel tasuliseks või kaduda.

    Kokkuvõttes on nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Milline nendest just sobivaim on sõltub suuresti õppijatest, õpetajast, õpiprotsessi iseloomust ning soovitud eesmärkidest. Samas ei tähenda, et peaks valima ühe või teise lähenemise. Väga edukalt on võimalik integreerida mõlemad lähenemised oma õpitegevustesse.

    Allikad:

    Marandi, T., Pilt, L.
    http://kodu.ut.ee/~triinm/moodul5/epe.html

    IT lahendused koolis
    http://www.slideshare.net/samiznaetekto/it-lahendused-koolis

    Piir, M. http://www.e-ope.ee/_download/repository/Slaidid_Marju_Piir.pdf

    Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp
    http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/

    Väljataga, T., Tammets, K 
    PERSONAALSED ÕPIKESKKONNAD 
    http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2641/Personaalsed%20%C3%B5pikeskkonnad%20-%20materjalid.pdf