Antud mudel ((Korthagen & Vasalos, 2005) sobib refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks. (Nimetus tuleneb inglise keelsete etappide nimetuste esitähtedest).
Selle lähenemise puhul refleksioonile on oluline tasakaalustatud fookus mõtlemisele, tundmisele, tahtmisele ja tegevusele (thinking, feeling, wanting, acting).
- etapp => TEGEVUS (A – action) – toimub reaalne tegevus või kogemus (nt eesti keele tunnis)
- etapp => TAGASIVAADE TEGEVUSELE (L – looking back on the action) – pärast tegevust (või ka selle kestel) mõeldakse tagasi 1. etapile. Eriti toimub see juhul, kui midagi läks teisiti kui planeeriti, ei õnnestunud vms. Minnakse edasi järgmisse etappi.
- etapp => TEADLIKKUS OLULISTEST ASPEKTIDEST (A – awareness of essential aspects) – siin saavad kindlad aspektid kindla tähenduse, otsitakse seoseid. Saadakse näiteks aru, mis põhjustas ebaedu esimeses faasis (nt jäeti mingite asjade seletamiseks liiga vähe aega)
- etapp => ALTERNATIIVSETE TEGEVUSMUDELITE LEIDMINE (C – creating alternative methods of action) – valitakse teistsugune lähenemine või käitumisviis (nt jäetakse rohkem aega seletamiseks).
- etapp => UUE TEGEVUSE PROOVIMINE, KATSETAMINE (T – trial) – see on juba uus tegutsemine ja seega uue ringi algus.Õpetaja peaks iseseisvalt läbima kõik need viis faasi, kuid tegelikult vajatakse alguses sageli juhendaja või kolleegi abi.
See ALACT mudel kirjeldab refleksiooni protsessi struktuuri (erinevaid järgnevaid etappe), kuid ei kirjelda refleksiooni SISU.